M�isak�la linn uudised

Tihemetsas Voltveti koolituskeskuses saab �ppida metsandust (raiet��line)

2012-02-02

Tihemetsas P�rnumaa KHK Voltveti koolituskeskuses saab sesoon�ppes �ppida metsandust (raiet��line). Vastuv�tt kestab veebruari l�puni.

V�tame veebruari l�puni vastu �ppijaid metsamajandus (raiet��line) 1- aastane �ppekavale. �ppet�� toimub kord kuus n�dala kaupa. �ppet�� toimub P�rnumaal Saarde vallas Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas.

�pe sobib erineva haridustasemega (sh ka nt k�rgharidust omavatele) inimestele, kes soovivad omandada uut eriala. Oodatud on erametsaomanikud oma oskusi ja teadmisi t�iendama. Metsamajanduse (raiet��lise) eriala �ppekava on koostatud raiet��lise kutsestandardi alusel.

Raiet��line on oskust��line, kes teeb puiduvarumise ja metsakasvatusega seotud raiet�id. Raiet��line tunneb mootorsae ja teiste vajalike t��- ja turvavahendite ehitust ning oskab neid kasutada ja korras hoida. Kutse eeldab orienteerumisv�imet looduses ja f��silist vastupidavust.

Lisaks on �ld- ja p�hi�pingud: t��keskkond ja t��seadusandlus, keskkonnakaitse, metsanduslik alus�pe, raiet�� algkursus. Valik�pingud on metsade majandamine, �marmetsamaterjalid, �marpalkehitamine, metsade k�rvalkasutus, arvuti�petus.

�ppet�� algab m�rtsis 2012. Tihemetsas on kaasaegne �pilaskodu ja head toitlustamisv�imalused.

Dokumentide vastuv�tt: 01. detsember 2011 � 29. veebruar 2012 t��p�eviti kell 09.00 � 15.00 P�rnu, Niidupargi tn 8//12, ruum A111, tel 442 7871.

Vajalike dokumentide loetelu:
� avaldus, t�idetakse elektrooniliselt dokumentide esitamisel;
� perearsti poolt antud terviset�end v�i selle koopia;
� isikut t�endav dokument (pass v�i ID kaart).

Lisainfo: tel 449 1062, 5664 6260 metsanduse juht�petaja Marje Kaselt marje.kask@hariduskeskus.ee

Selle lingi all on �ppekava ja vastuv�tuinfo. http://www.hariduskeskus.ee/film/524-aed_mets.html

P��steamet hoitab: liigne k�tmine v�ib p�hjustada tulekahju

Ivika Aman, P��steameti pressiesindaja — 2012-01-31

Alanud n�dalal on ilmajaama andmetel oodata tugevat pakast. Soovitame k�tta m��dukalt ja j�lgida, et elektris�steeme �le ei koormataks. M��dunud aastal sai k�ttekolletest alguse 255 tulekahju.

Igal talvel on inimesed k�lma ilmaga liigse k�tmisega v�i k�ttekollete j�relevalveta j�tmisega tule�nnetusi p�hjustanud. Puu- v�i muu tahkek�tusega k�tmisel tuleb k�tta m��dukalt �he ahjut�ie kaupa kaks kuni kolm korda p�evas. Siibri v�ib sulgeda alles peale leegi kustumist. Samuti ei tohi elektriliste k�ttekehade kasutamisega elektris�steemi �le koormata.

Talvel p�hjustavad inimesed tulekahjusid ka k�lmunud torusid leeklambiga soojendades. J��tunud torud on v�imalik ohutult �les soojendada n�iteks soojakaabliga. Torustike k�lmumise v�ltimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga.

V�ltimaks v��raste isikute poolt keldris v�i kuuris tehtud lahtisest tulest algavat p�lengut, tuleks elaniketa hoonete uksed lukustada ja sulgeda ka muud juurdep��suteed.

EMHI teatel v�ib alanud n�dala keskpaigast temperatuur langeda kuni 32 k�lmakraadini.

Tuleohutusalaseid n�uandeid saab p��steala infotelefonilt 1524.

Rahvaloendajad alustavad t��d

Karin Volmer, Statistikaamet — 2012-01-31

Alates veebruari keskpaigast v�ivad k�ik need, kes e-loendusel osaleda ei j�udnud v�i soovinud, hakata ootama rahvaloendaja k�lastust �le 2000 rahvaloendaja alustavad t��d 16. veebruaril.

�Rahvaloendajad hakkavad t�epoolest k�ima alates 16 veebruarist, kindlasti mitte enne seda,� kinnitas Viljandi ringkonnajuht Kristi Siimso. �Loendajad k�lastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel v�i kui ankeet on j��nud l�petamata,� lisas Siimso.

Rahvaloendaja tunneb �ra Statistikaameti poolt v�ljastatud pildiga t��t�endi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli j�rgi. �T�endil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, t��t�endi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma t��t�endit n�itama kohe uksel,� selgitas rahvaloenduse v�lit��de juht Maris Post.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on s�learvuti, kuhu ta m�rgib k�ik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale t�itmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. K�ik andmed on loendajate arvutites kr�pteeritud. �See t�hendab, et kui rahvaloendaja j�rel uks sulgub, v�ite t�itsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,� kinnitas v�lit��de juht.

Kui kedagi pole kodus v�i pole vastamiseks parim aeg, j�tab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. �Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja t��aeg on kell 9�21,� �tles ringkonnajuht Kristi Siimso.

Vastamiseks tasub valmistuda

Et loendamine l�heks v�imalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja k�lask�iguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igap�evaselt ei teata. Samuti tuleks t�psustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. �K�simused on t�pselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida t�pselt soovitakse teada saada. N�iteks tervise k�simuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu v�lja otsida, vaid m�rkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne �jah-ei� k�simus,� selgitas ringkonnajuht Kristi Siimso.

Rahvaloendaja ei uuri �heltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust � k�sitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne �lalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

K�ik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. �Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused v�i pensionimaksed,� selgitas Viljandi ringkonnajuht Kristi Siimso.

Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu �hiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda v�rskele teabele �hiskonna vajaduste kohta. V�imalikult t�psete andmete saamiseks on loendus k�ikne � see t�hendab, et k�sitletakse igat Eestis p�sivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse k�ik eluruumid.

Rahva ja eluruumide loendus 2011

� 31. detsember 2011: k�ik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga
� K�sitlusloendus: 16. veebruar � 31. m�rts 2012
� Rahvaloendaja n�itab alati t��t�endit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei k�si ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.
� E-loendus toimus 31. detsember 2011 � 31. jaanuar 2012
� Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
� Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (k�sitlusloenduse ajal E�R kell 8�18)

Kohalikud omavalitsused 1. Tartu Teatemaratonile

2012-01-30

Kas poleks tore esindada oma elukohta 1. Tartu Teatemaratonil ning n�idata, et just teie linnas/vallas elavad sportlikud ja r��msad inimesed?

12. veebruaril s�idetav 1. Tartu Teatemaraton pakubki v�imalust veeta koos meeskonnaga tore ja sportlik p�ev L�una-Eestis ning tunda r��mu koostegemisest. Tule ja tunne r��mu uue traditsiooni loomisest legendaarsel Tartu Maratoni rajal!

1. Tartu Teatemaraton toimub 12. veebruaril 2012 koos 41. Tartu Maratoni Avatud Raja s�iduga 63 km pikkusel distantsil Otep�� Matu � Ande - Kuutse - Palu � Hellenurme - Elva. V�isteldakse 4-liikmeliste v�istkondadena �hes v�istlusklassis, v�istlusdistants koosneb neljast alla 20 km etapist, seega on rada j�ukohane k�ikidele osalistele.

Osav�tutasu v�istkonna kohta on kuni 11.02.2012 80 �. V�istkonna logo/nimega stardinumbrite v�imalus registreerimisel kuni 3.02.2012 - 100 �. Stardipaigas 12.02.2012 on osav�tutasu 100 �.

Registreerige oma meeskond kohe ja alustage valmistumist maratoniks!

Lisainfo v�istluse kohta on leitav sealt:
http://tartumaraton.ee/gt;gt;1-tartu-teatemaraton

Rahvasport on tore ning pakub rohkelt elamusi k�ikidele. Registreerige oma meeskond kohe ja alustage maratonielamuste kogumist just 1. Tartu Teatemaratonil.

Greete Kempel
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
MT� Klubi Tartu Maraton
Laulupeo pst. 25, Tartu 51007
GSM: +372 55922183
Telefon: +372 7 421 644
Faks: +372 7 422 536
Email: press@tartumaraton.ee,
greete@tartumaraton.ee
www.tartumaraton.ee

Riigimetsast saab ise k�ttepuitu varuda

2012-01-12

Lisaks metsamaterjali ostmisele saab riigimetsast k�ttepuitu varuda ka seda ise �les t��tades sanitaarraie k�igus v�i varudes lageraielankidelt raidmeid. Arvestades hinnamuutusi puiduturul langetab RMK alates homsest eraisikutele m��dava k�ttepuidu hinda, v�rreldes m��dunud aastaga on k�ttepuidu hind langenud ligikaudu 15 protsenti.

�RMK korraldatud viimaste pakkumiste tulemusel on k�ttepuidu hind langenud, mis on v�imaldanud meil langetada ka eratarbijatele m��dava k�ttepuidu hinda,� selgitas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ja lisas, et praegu on hea aeg varuda puitu j�rgmiseks k�tteperioodiks.

RMK m��b k�ttepuid 3-meetriste nottidena ja korraldab ka veo kliendini. Alates homsest maksab 10 kuupmeetrit lehtpuuk�ttepuitu koos kohaletoomisega 44,19 eurot kuupmeetri eest, t�iskoorma ehk 24 kuupmeetrise puidukoorma hind langes 34,31 euroni kuupmeetri eest. Okaspuuk�ttepuidu poolkoorem maksab 48,99 eurot ja t�iskoorem 39,11 eurot kuupmeetri kohta.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi s�nul pakub RMK eraisikutele k�ttepuidu varumiseks ka teisi v�imalusi. �Kui endal on soovi ja oskusi metsa tegema minna, siis tasub kohalikust metskonnast uurida lankidelt raidmete v�i k�nnupakkude varumise v�imalusi,� selgitas Timberg. Riigimetsast raidmete varumise hind on 6,5 ja k�nnupakkude hinnatase 8 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub k�ibemaks.

Veel saab riigimetsast k�ttepuid varuda ostes sanitaarraie raie�igust. �Tulenevalt �lest��tamishindade t�usust on ka siin inimestel v�imalus kulusid pisut kokku hoida ja ise sanitaarraie�igust ostes metsa teha,� lisas Tiit Timberg. S�ltuvalt puuliigist j��b raie�igust ostes varutava puidu hinnaks keskmiselt 9,8 eurot kuupmeeter, millele lisandub k�ibemaks.

RMK-lt k�ttepuidu ostmise tingimused on avaldatud www.rmk.ee/teemad/puidu-muuk/kuttepuit/kuttepuidu-tellimine. Sanitaarraie �iguse v�i raidmete varumisega seotud k�simused lahendab metskond, vajalikud kontaktandmed leiab siit: www.rmk.ee/meist/kontakt/metsahaldus/metskonnad

RMK metsamaterjali m��gist moodustab k�ttepuit 11%. Kokku m��s RMK 2011. aastal �marpuitu puidut��stusele ja tarbijatele 2,7 miljonit kuupmeetrit. Hakkpuitu ja raidmeid m��s RMK 0,3 miljonit kuupmeetrit 720 000 MWh tootmiseks, see on hinnanguliselt 28 000 keskmise majapidamise aastane energiatarbimine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille p�hi�lesanne on riigimetsa s��stlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsat�id, tegeleb metsa ja puidu m��giga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse v�imalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Tiit Timberg
RMK juhatuse liige
Telefon 676 7061, 504 5761
e-post tiit.timberg@rmk.ee

Ulvar Kaubi
RMK puiduturustusosakonna juhataja
Telefon 676 7042, 513 7042
e-post ulvar.kaubi@rmk.ee
www.rmk.ee