Uudised

SEB Heategevusfond kutsub kandideerima õppestipendiumitele

Pressiteade
15. jaanuar 2018

SEB Heategevusfond annab 2018. aastal välja õppestipendiume summas 50 000 eurot. Õppestipendiumi saavad taotleda eestkoste-, hooldus-, turva- või asenduskodudes elavad noored. Stipendiumile on oodatud kandideerima ka noored emad ja isad.

Stipendium on mõeldud:
• õppemaksu tasumiseks,
• õppevahendite soetamiseks ja/või
• igakuiseks isemajandamiseks,
• lasteaia (lastehoiu) maksu tasumiseks (noore lapsevanema stipendium).

SEB Heategevusfondi projektijuht Merike Villard toob SEB viimastest noorte uuringust välja, et üle 80% 18-25. aastastest noortest peavad oma rahaasjades nõu vanemate ja sugulastega, alla 10% arutavad oma rahalisi otsuseid läbi sõpradega ja ainult 1% õpetajatega. „SEB iga-aastased noorte uuringute tulemused näitavad järjepidevalt, et pere roll noore finantsilises hakkamasaamises ei piirdu ainult rahalise toetusega, vaid ka teadmiste – ja oskuste jagamisega rahaliste otsuste tegemise vallas. Meie stipendiaadid on oma tagasisides märkinud, et lisaks sellele, et fondi rahaline toetus annab neile juurde motivatsiooni ja usku enesesse, on väga oluline fondipoolne toetus rahatarkuse omandamisel ja teadlike finantsotsuste langetamise soodustamises.“
Stipendiumitaotlusi saab esitada 2 korda aastas ning programmist osavõtt on paljudele asendushooldusel olevatele noortele ja noortele emadele ning isadele suureks toeks haridustee alustamisel või jätkamisel. Nii kevadises kui sügiseses stipendiumiprogrammis saavad noored stipendiaadid täiendavat õpet rahatarkuse ja tulevase tööelu osas.

Õppestipendiumile võivad kandideerida kõik kuni 26-aastased eestkosteperes, hooldusperes, turva- või asenduskodus elanud või elavad noored, kellel on soov alustada või jätkata oma haridusteed, õppides täiskoormusega kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Stipendiumi saavad taotleda ka noored emad ja isad, kes on lapsevanemaks saanud enne 19. eluaastat ja on stipendiumi taotlemise ajal alla 26-aastased ning soovivad alustada või jätkata oma haridusteed, õppides täiskoormusega põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

Taotlusi saab esitada kuni 2. veebruarini. Stipendiume rahastatakse fondi laekunud annetustest ja fondi varade investeerimise tulemusel teenitud tulust.
Vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks: http://www.heategevusfond.ee/oppestipendium

Lisainfo:
Merike Villard
Projektijuht
MTÜ SEB Heategevusfond
+ 372 665 5615
+372 506 0953
merike.villard@heategevusfond.ee
stipendium@heategevusfond.ee
www.heategevusfond.ee
www.facebook.com/heategevusfond

Pensionist maksuvaba tulu arvestamine

Hea pensionisaaja!

Alates 1. jaanuarist 2018 on maksuvaba tulu määr ühes kuus 500 eurot ja aastas 6000 eurot. Maksusüsteem ühtlustub, ära kaob täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja kõigile kehtib üks maksuvabastus.

Teie pension on alla 1200 euro kuus. Anname Teile teada, et uuest aastast rakendame Teie pensionile tulumaksuvabastuse automaatselt. Eraldi avaldust Te selleks esitama ei pea.

Kui Te mingil põhjusel ei soovi, et Teie pensionile tulumaksuvabastust rakendame, siis palun andke sellest sotsiaalkindlustusametile teada hiljemalt käesoleva aasta 20. detsembriks. Saate seda teha kui helistate telefonil 6610551 kirjutate tulumaks@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Alates 1. detsembrist saab sellest märku anda ka portaalis www.eesti.ee.

Parimate soovidega

Sotsiaalkindlustusamet
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
facebook.com/sotsiaalkindlustusamet

Tulumaksumuudatused 2018

SISSETULEKUD HAKKAVAD MÕJUTAMA MAKSUVABA TULU SUURUST

2018 aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted. Seni kehtis kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017.a oli see 2160 eurot, ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018.aastast hakkab üldine maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat maksuvaba tulu pensionitele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole.

Tulude suurus ja maksuvaba tulu 2018. aastal.

2018. aastast hakkab maksuvaba tulu summa sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev.

Inimestele, kelle tulu on alla 14 400 euro aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (500 eurot kuus).

Kõigile inimestele, kelle tulud jäävad vahemikku 14 400 -25 200 eurot aastas (1200-2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel. Aastase maksuvaba tulu valem: 6000-6000/10800 x (aastatulu summa – 14400).

Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:

1. 15 600 – 14 400 = 1200
2. 6000 ÷ 10 800 = 0,55556
3. 0,55556 × 1200 = 666,67
4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot

Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.

Aastatulu

Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud. Aastatuluna arvestatakse palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanaduspension, töövõimetuspension, eripensionid, toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA poolt makstav pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intress, maksustatav stipendium, jne., samuti dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.

Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvabasid tulusid nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto ), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (lastetoetus, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.

Uus maksuarvestuse süsteem eeldab, et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema poolt makstavat tulumaksu.

Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba 2017.a lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsa müük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jmt) ning tegema eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta.

Maksuvaba tulu avaldus

Aasta kestel rakendatakse maksuvaba tulu kuupõhiselt tulumaksu kinnipidaja (väljamakse tegija) poolt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.

Väljamakse tegijal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud vastava avalduse. Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, taoline põhimõte kehtib ka praegu. Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, kellele maksuvaba tulu avaldus esitada.

Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu summat. Maksuvaba tulu summat võib muuta üks kord kuus, kuid igakuiselt avalduste esitamine ei ole mõttekas.

Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot (kuus kuni 1200 eurot) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija ja muid tulusid ei ole ette näha võib esitada avalduse kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu“.

Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusejärgses määras. Maksimaalne maksuvaba tulu kuus 500 eurot ning seda saab arvesse võtta kuni 1200 eurose tulu puhul. Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud on kuus 1200 – 2100 eurot, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi : 500 – 500 ÷ 900 x (väljamakse -1200). Mida suurem on tulu, seda väiksemat maksuvaba tulu saab rakendada nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500 eurose töötasu puhul 333,33 eurot jne.

Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, Sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud, arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusejärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda poolt tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.

Kui sissetulekuid on erinevatest allikatest ning tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne maksuvaba tulu summa.

Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot. Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale ta on varasemalt maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500 eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega temale ettenähtud maksuvaba tulu ei ole mitte 6000 eurot vaid 5333,33 aastas. ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta. Kui ta teab, et saab aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIA-st ühtse pindalatoetust), siis tuleks ka see tulu maksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta.

Aasta lõpliku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid. Näiteks, töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17000 eurot on ettenähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.

Kui kuusissetulekud lähenevad 2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks.

Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.

Näiteks kui inimene, kes saab 2018.a brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu või metsamaterjal) ja saab kasu summas 20 000, seega on tema aastatulu kokku 29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot. Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.

Inimese lõplik maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.

Maksu-ja Tolliamet loob E-maksuametisse uue lahenduse „Minu sissetulekud“, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib. Praegu on võimalik väljamakseid ja maksuvaba tulu kasutamist näha e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Töötamine ja väljamaksed“ , > „TSD koondandmed“> „Väljamaksete andmete vaatamine.

Teavet muudatustest ning muud maksualast infot leiab Maksu-ja Tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/et/eraklient

Katrin Simul
Teenindusosakonna Põlva büroojuht

Eesti Põllumajandusmuuseumi üleskutse

PÕLLU- JA KODUMAJANDUSLIKU HARIDUSE OMANDAMINE

Põllu- ja kodumajanduslikku haridust on Eesti riigis läbi mitme riigikorra olnud võimalik omandada arvukates põllu- ja kodumajanduskoolides, kutsekoolides ning tehnikumides. Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub üles taolistes koolides põllumajanduslikel ja kodundusalastel erialadel õppinud inimesi üles kirjutama mälestusi oma õpingutest ning saatma neid muuseumile, et neid talletada ja teha avalikult kättesaadavaks praegustele ja tulevastele põlvedele. Kui leidub ka mõni teemakohane ese, foto või dokument, mille annetamisest muuseumile oled huvitatud, siis võid sellest samuti märku anda. Siinkohal esitame suunavaid küsimusi, millele mälestusi üles kirjutades võib tugineda.

1. Mis koolis Te õppisite? Või läbisite mõne vastava kursuse? (Millises koolis olite varem õppinud?)
2. Millal Te koolis õppisite? Kui vana Te siis olite? Mis eriala te õppisite?
3. Mis tingis kooli valiku? Kas olid kindlad ootused, mida kooliprogramm peaks pakkuma, milliseid teadmisi ja oskusi õpetama? Kas saite ise kooli valikul kaasa rääkida?
4. Kas kool oli maksuline?
5. Kas kooli astumisel nõuti juba enne teatud oskusi ja eelteadmisi? Olid ehk koolikatsed? Kas koolis õppisid kõik ühe programmi järgi või sai aineid valida?
6. Milliseid oskusi-teadmisi koolilt kõige enam nõuti (mis olid kõige populaarsemad)?
7. Milline oli kõige parem õpetaja-juhendaja? Mis oli koolis kõige meeldivam? Mis oli hästi korraldatud?
8. Kõige ebameeldivamast õpetajast – miks ei meeldinud? Millised ained või tegevused ei meeldinud? Mis oleks võinud koolis teisiti olla?
9. Kas õhkkond koolis oli sõbralik ja vaba või range ja distsiplineeriv? Kas toimus ühisüritusi ja väljasõite?
10. Kas ja kuidas oli korraldatud õppeperioodil õpilaste majutus?
11. Kas oli kehtestatud koolivorm?
12. Kaua koolis käidi? Kas koolis käimisel oli piiranguid (vanus, abielu vms)? Kas keegi saadeti ka mingil põhjusel ära?
13. Mida kooli lõpetamise puhul kingiti? Kas kool ka kinkis midagi või premeeris lõpetajaid? Kas on mingeid kooliga seotud mälestusesemeid?
14. Kas koolis omandatu on hilisemas elus kasuks tulnud? Kas kooli tugevus oli teoreetilist või pigem praktilist laadi? Milliseid koolis omandatud oskusi on kõige enam vaja läinud? Kas on midagi, mille õppimine oli kasutu?
15. Kuidas tagasivaates kooli hinnata? Kas oleks midagi võinud teisiti teha? Millega seoses kool kõige sagedamini meenub?

Mälestused palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuuseumisse, Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond. Täiendavat infot saab Merlin Lumistelt telefoni 7383818 või e-postil merlin.lumiste@epm.ee

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“ julgustab lapsi oma arvamust väljendama

Lasteabitelefon_1882x552px._poissLasteabitelefon_ 1882x552px_tydruk

17. aprillil algas üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“, mis julgustab lapsi oma arvamust väljendama ning rääkima oma mõtetest ja muredest lapsevanematele, lähedastele, sõpradele. Ühtlasi julgustab kampaania täiskasvanuid rohkem märkama lapsi ning neile tähelepanu pöörama.

„Kõik algab jagamisest ja rääkimisest. Selleks, et oma mõtteid jagada või probleemi lahendada, on vaja see endast välja saada, rääkida,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Eve Liblik ning lisas, et meil kõigil on hääl, oma arvamus, aga vahel seda lihtsalt ei kuulata ega märgata.

„Kampaaniaga kutsume lapsi ja noori jagama oma mõtteid ning rääkima nii muredest kui ka rõõmudest. Teeme ennast kuuldavaks, nii saame leida parima lahenduse,“ rääkis Liblik kampaania ideest. „Samuti soovime kampaaniaga meelde tuletada lastevanematele ja kõigile lapsi ümbritsevatele täiskasvanutele, et nad võtaksid igapäevaselt laste jaoks aega ja kuulaksid neid. Oluline on olla lastega ja laste jaoks siin ja praegu, sest meie laste lapsepõlv on täna,“ sõnas Liblik.

Kui mure jääb jagamata või ei ole leidnud lahendust on lasteabitelefon 116 111 ja kodulehekülg http://www.lasteabi.ee/ see koht, kust saada nõuandeid ja ideid, kuidas probleemi lahendada. Eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja ka kirjalikult (e-post, chat, skype) nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks.

Sotsiaalkindlustusameti ja Lasteabitelefoni poolt tellitud kampaania koosneb interneti- ja välireklaamist, tele- ja raadioklippidest ning see kestab neli nädalat. Kampaania ideelahenduse on teinud strateegiaagentuur La Ecwador.

Vaata lisainfot http://www.lasteabi.ee/ ja http://www.facebook.com/lasteabi/.

Eve Liblik, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht, 640 8110
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370