Uudised

Kohtumine Viljandimaa peredega

uudis_hoolduspered_030518

Kõik eestkoste-, hooldus- ja lapsendajapered ning need, kes soovivad rohkem teada saada hoolduspere võimaluse kohta, on oodatud kohtumisele 03.05.2018 kell 16:30 Päikesekillu Perekeskusesse (Posti 24, Viljandi linn)

Kohtumisel arutatakse, millised on perede ootused toetavatele teenustele ning hooldusperede hindamisest, hoolduspereks saamisest jmt.

Palun anna teada enda osalemissoovist:
tel: 5393 7684 või ave.alliksaar-tamm@sotsiaalkindlustusamet.ee

LAPSE KINDLUS ON PEREKOND

Iga laps peaks kasvama kodus, pere keskel. Paraku ei ole kõikidel lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et need lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik oma sünniperes sirguda, saaksid võimaluse elada mõnes teises, just neile sobivas peres. Seda eesmärki toetavad käesoleva aasta algusest jõustunud seadusemuudatused, millega arendatakse mh asendushooldust pakkuvate perede koolitussüsteemi, peredele nõustavaid tugiteenuseid ning tugiteenuseid lastele, kes on pärast asendushooldusel viibimist astumas iseseisvasse ellu.

Täna on Eestis ligi tuhat last, kes viibivad institutsionaalsel asendushooldusel, endise nimega lastekodudes. Nende arv oleks veelgi suurem, kui meil poleks perekondi, kes on avanud oma südame ja kodu lastele, kes pole küll sündinud nende perre, kuid saavad võimaluse seal üles kasvada. Selliste perede puhul räägime me perepõhisest asendushooldusest. Need pered võivad lapsele olla hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks. Kui lapsendamise ja eestkostega ollakse üldjuhul kursis, siis hoolduspereks olemise vorm tekitab rohkem küsimusi.

„…oleme juba mitu aastat olnud lapsendamise järjekorras ja kuna lapsendamise registris on peale meie veel 250 peret, kes last ootavad, siis otsustasime, et kuna on palju lapsi, keda lapsendada ei saa, aga kes vajaksid peret ja tuge oma kasvamisele, siis oleme valmis ka hoolduspereks olema…“.*

Kes ja kuidas saab hoolduspereks?

Sotsiaalkindlustusamet otsib täna aktiivselt neid peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või vähemalt kaaluvad seda võimalust. Meie Eesti neljas piirkonnas töötavad asendushoolduse spetsialistid on valmis huvilistega kohtuma ja hoolduspereks saamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. Peale esmavestlust, kus arutatakse vastastikuseid ootusi, hoolduspereks saamise soovi ja motiive ning antakse ülevaade edasistest sammudest ja tugiteenustest, saab üks vanematest esitada Sotsiaalkindlustusametile hoolduspereks saamise sooviavalduse.

Peale sooviavalduse esitamist lepitakse potentsiaalse hooldusperega kokku kodukülastus ja pereuuringu läbiviimine, mille raames tutvutakse pere elamistingimustega ja kogutakse perekonna kohta põhjalikumat teavet. Vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte, kuhu lisatakse uuringu läbiviija soovitused ning hinnang pere valmisolekule ja suutlikkusele lapse kasvatamisega toime tulla. Hoolduspereks soovijatel tuleb läbida ka Eestis tunnustatud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele kohandatud koolitusprogramm PRIDE.

Hoolduspere sooviavaldus ja sellega kaasnevad dokumendid kantakse üleriigilisse hooldusperede andmeregistrisse. Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatel, kes otsivad lapsele hooldusperet, on võimalik registris oleva perekonnaga ühendust võtta ja hoolduspereks olemise võimalust juba täpsemalt ja põhjalikumalt arutada. Lapse ja perekonna vastastikusel sobivusel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja perekonna vahel hoolduspere leping.

„…Lapse tulek perre oli väga emotsionaalne ning toimus tegelikult väga lühikese aja jooksul. Puutusime kohe kokku ka lapse perega. Hommikul meile helistati, lõunaajal kohtusime kohaliku lastekaitsetöötajaga ning pärastlõunal läksime lapse perre, kus kohtusime pereliikmetega…“.*

Riik on peredele toeks

Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist on perel võimalik kasutada erinevaid tugiteenuseid, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Asendushoolduse kvaliteeditõstmine“ raames. Teenused on tasuta kõigile eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele.

Individuaalset psühholoogilist nõustamist saab pere kasutada siis, kui vajab tuge lapse vajadustest lähtuvalt. Lisaks on perel võimalus saada endale mentor, kellega kohtudes on hea arutada näiteks lapse ettevalmistust perre tulekuks, lapse ja pere kohanemist, perekondlikke konfliktisituatsioone ning muid teemasid, mis perele on olulised. Lapsevanemad on alati oodatud ka grupinõustamistele, samuti on lapsevanematel võimalus saada osa temaatilisest toetusgrupist, kus vastava valdkonna spetsialist vastab grupiliikmete jaoks olulistele küsimustele ning teeb teemast ülevaate. Asendushoolduselt või eestkosteperest elluastuvatele noortele korraldab Sotsiaalkindlustusamet tugiisikuteenust.

„…Kooskasvamine on läinud hästi, kui lapse endaga kaasa võtsime, siis see oli väga emotsionaalne…“. „…Alguses oli talle võõras, kui keegi talle pai tegi, samuti ei tahtnud ta olla süles muul ajal kui ainult süües. Nüüd vaatab ta süles hea meelega raamatuid ja on mõnikord ka niisama. Ta on uuriv ja uudishimulik, väga rõõmsameelne, ei karda ega võõrasta. Pean ütlema, et ta on meile kõigile väga palju andnud ning rõõmu pakkunud. Ükski tõeliselt tähtis asi pole küll tema pärast tegemata või olemata jäänud…“.*

Lapsed ootavad kodu

Sotsiaalkindlustusamet soovib panustada perede toetamisse, et suureneks perepõhise asendushoolduse osakaal ning iga laps, kes mingil põhjusel ei saa kasvada oma sünniperes, leiaks endale armastava ja hooliva perekonna. Kui te tunnete, et see teema teid kõnetab, või teate kedagi, kes võiks hoolduspereks saamise vastu huvi tunda, siis võtke palun julgelt ühendust Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnaga. Asendushoolduse kohta saab täpsemalt lugeda ka ameti veebilehelt.

„…Suhted on ainsad, mis kestavad igavesti. Perspektiivis pean ma hooldusperet selliseks toetavate lähedaste suhete hälliks. Ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu… Me kõik vajame enda kõrvale eri eas inimesi, võimalust anda ja vastu võtta, armastada ja olla armastatud.“.*

*Oma kogemusi ja tundeid kirjeldab üks vahva lapsendaja- ja hoolduspere.

Nadežda Leosk
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse valdkonna juht

Maa-ameti avalik kirjalik enampakkumine

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 08.05.2018. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee.

Viljandi maakond Mulgi vald Põlde küla Põllu kinnisasi (10501:001:0307; 2,68 ha;(M)) alghind 6700.-, tagatisraha 670.-.

Maa-ameti avalik kirjalik enampakkumine riigivara põllumajanduslikuks kasutamiseks andmiseks

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutusse andmiseks. Pakkumisi saab kirjalikult esitada  kuni 03.05.2018 kella 10.30ni. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee.

Mulgi valla kinnisasjad:
1. Viljandi maakond Mulgi vald Niguli küla Nõmmiku kinnisasi (19201:001:0355; 5,68 ha; kasutusala pindala 5,46 ha; (M)) alghind 688.-, tagatisraha 172.-;
2. Viljandi maakond Mulgi vald Põlde küla Heinamaa kinnisasi (48001:001:0006; 6,68 ha; kasutusala pindala 5,97 ha; (M)) alghind 716.-, tagatisraha 179.-.

Nõuandeid ohutuks lõkke tegemiseks

paasteamet_2018

Nädalavahetusel on paljudel inimestel kindlasti plaanis teha kodaias või maakodus koristustöid, põletada oksi ja panna püsti esimene grill. Et mõnus kevadine nädalavahetus ei lõppeks halvasti, tuleks tähele panna ja jälgida mõningaid nõudeid.

Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks võiks enne tule tegemist kasta lõkke ümbrus veega märjaks. Kindlasti tuleb lähedusse võtta kustutusvahendid.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Tuleks jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnevuits ei häiriks kaasinimesi.

Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Viimasel nädalal toimus juba kümneid kulupõlenguid. Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Kui lõke on siiski kontrolli alt väljunud, siis tuleb kiiresti eemale minna ja helistada Häirekeskuse telefonile 112.

Kindlasti tasuks külastada ka oma üksi elavaid vanemaid sugulasi ja aidata neid kevadtöödel, hoida silm peal lõkkel, parandada kaevukaas või tiigi purre. Viimastel aastatel on just vanemad inimesed oma kodus kõige sagedamini õnnetustesse sattunud.

uudis_tuleohutus_310518

Lauri Kool
Päästeamet, kommunikatsiooninõunik
www.rescue.ee
www.facebook.com/paasteamet

Nüüd on aeg paroolikaart välja vahetada turvalisema lahenduse vastu

uudis_paroolikaart

Kui 20 aastat tagasi oli paroolikaart innovatsioon, siis tänaseks on see paraku ajale jalgu jäänud. Tuleva aasta sügisel jõustub üleeuroopaline seadusemuudatus, mis piirab turvalisuse huvides paroolikaardiga tehtavaid tehinguid oluliselt ja see muudab selle kasutuks. Seetõttu saadame paroolikaardi teenitud puhkusele. Alates selle aasta 1. veebruarist Swedbank enam uusi paroolikaarte ei väljasta.

Millega paroolikaart asendada?
Hetkel kasutab ainult paroolikaarti interneti- või mobiilipangas toimetamiseks ligikaudu 200 000 Swedbanki klienti, kuid nende arv väheneb kiiresti. Viljandimaal on paroolikaardi kasutajaid 6869. Kui Teie olete üks nende seast, siis soovitame juba täna endale sobiva alternatiivse lahenduse välja valida. Nii saate juba varakult uut lahendust katsetada, kuid samal ajal on paroolikaart varuks taskus. Praeguseks on olemas mitmeid turvalisemaid ja mugavamaid võimalusi pangatoimingute ning muude e-teenuste kasutamiseks. Seega leiate kindlasti endale sobiva lahenduse.

uudis_paroolikaart_tabel

Kellele sobivad Smart-ID ja Mobiil-ID?
Kui on soov kasutada nii interneti- kui ka mobiilipanka, soovitame teha, kas Smart-ID või Mobiil-ID. Viimasel ajal on kõige populaarsemaks muutunud Smart-ID, mida kasutab tänaseks Eestis juba üle 170 000 inimese. Smart-ID on tasuta ja sobib ennekõike aktiivsele nutiseadmete kasutajatele. Smart-ID saab nii iseseisvalt nutiseadmesse alla laadida kui ka pangaesinduses vormistada. Mobiil-ID on tasuline teenus, kuid see sobib ka nendele inimestele, kes nuputelefone kasutavad. Mobiil-ID vormistamiseks tuleb pöörduda oma mobiilioperaatori poole.

Kelle jaoks on parim valik ID-kaart ja PIN-kalkulaator?
Kui nutiseade puudub ja pigem kasutatakse internetipanka, soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga panka sisenedes on vaja ID-kaardi-lugejat (kasutajatunnus on sama, mis paroolikaardil). Lisaks tasub jälgida, et ID-kaardi sertifikaadid oleks uuendatud. Ilma nendeta ei saa nii internetipanka kui ka muid e-teenuseid kasutada. PIN-kalkulaator on seade, mis loob automaatselt ühekordseid paroole. PIN-kalkulaator on tasuline ja selle saab pangaesindusest.

Nutikoolitused ja nõustamine
Meie jaoks on oluline, et kõik leiaksid endale sobiva lahenduse paroolikaardi asemele. Lisaks sellele, et meie nõustajad abistavad pangaesindustes üle Eesti, soovitame osa võtta koolitustest. NutiAkadeemia korraldab üle Eesti erinevaid loenguid ja koolitusi, kus õpetatakse igapäevaseid e-teenuseid ning nutiseadmeid kasutama (sh Smart-ID ja Mobiil-ID). Rohkem infot leiab selle kohta nende kodulehelt www.nutiakadeemia.ee. Samuti kutsume üles nutiteadlikumaid inimesi oma sõpru, töökaaslasi ja pereliikmeid abistama, et nende üleminek paroolikaardilt uuele lahendusele, oleks sujuv.

Swedbank

PPA ja KL ühisõppus 4-6. mai

uudis_siil_4_6_0518
Õppuse SIIL raames toimub Lõuna-Eestis sisejulgeolekuõppus

Kaitsevägi korraldab sel kevadel 2.–14. mail suurõppuse SIIL 2018, millest võtab osa 15 000 inimest. Samuti viib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostöös Kaitseliidu Lõuna- Eesti malevatega SIIL-i raames 4.- 6. mail Lõuna-Eestis läbi ka sisejulgeolekuõppuse.

Sisejulgeolekuõppuse eesmärk on harjutada Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu koostööd avaliku korra tagamisel.

4.– 6. mail toimuv sisejulgeolekuõppus toob endaga kaasa ajutisi liikluspiiranguid maanteedel. Avalikku korda tagavad PPA ja Kaitseliidu ühispatrullid ning Lõuna-Eesti linnades viiakse läbi väiksemaid õppelahinguid.

PPA ja Kaitseliit paluvad seetõttu kõigil kaaskodanikel olla õppuse ajal tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust. Teedel ja tänavatel võib liiklust reguleerida ka sõjaväepolitsei.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad ja õppuse käigus toimuvates õppelahingutes kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette).

Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline ese), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi või helistada telefonil 112.

Õppusel kasutatavad imitatsiooni- ja lennuvahendid tekitavad müra, mistõttu paluvad õppuste läbiviijad õppelahingute piirkonnas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides.

4.-5. mail kontrollitakse tavapärasest tihedamalt ka Lõuna-Eestis liikuvaid sõidukeid ja isikuid. Pisteline kontroll kulgeb ladusalt, kui inimestel on ette näidata nii isikutunnistus kui ka mootorsõiduki dokumendid.

PPA ja Kaitseliit tänavad teid kannatlikkuse eest. Oma mõistva suhtumisega aitate kaasa suurõppuse kordaminekule ja meie ühise turvalisema elukeskkonna tagamisele.

Kui tekib küsimusi õppuse SIIL kohta, pöörduge julgelt lisainfo saamiseks:
tartu.siil@kaitseliit.ee või +372 5750 3118.

Alates 02. aprillist 2018 muutuvad haigekassa klienditeeninduse lahtiolekuajad

eesti_haigekassa

Alates 02. aprillist on haigekassa klienditeenindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis avatud samal ajal:

Haigekassa klienditeenindused:
Tallinn, Lastekodu, 48, 10144
Tartu, Põllu 1a, 50303
Pärnu, Lai 14, 80010
Jõhvi, Nooruse 5, 41597

Lahtiolekuajad:
Esmaspäev: 8.30-18.00
Teisipäev, kolmapäev, neljapäev: 8.30-16.30
Reede: 8.30 – 13.00

Samuti muutuvad haigekassa klienditelefoni (+372) 669 6630 pöördumistele vastamise ajad:
Esmaspäev: 8.30-18.00
Teisipäev, kolmapäev, neljapäev: 8.30-16.30
Reede: 8.30 – 14.00

Varasemalt olid haigekassa klienditeenindused piirkonniti avatud erinevatel aegadel. Muudatuse eesmärk on klienditeeninduste tööaegade ühtlustamine inimeste paremaks teenindamiseks.

Julgustame Teid alati meie poole pöörduma, kui Teil on küsimusi tervishoiuteenuste või ravikindlustuse kohta!

Eesti Haigekassa

Mulgimaal toimuvad 2018 mulgi toidu päevad

Mulgi Kultuuri Instituudi pressiteade 08.02.2018

Väärtustamaks meie oma kohalikku toidu pärandit, korraldame 2018 neli Mulgi toidu päeva.

Toidukultuur on oluline osa meie pärandist. Iga maa ja piirkonna toidulaud peegeldab oma traditsioone, võimalusi, aga ka leidlikkust ja uuendusmeelsust. Toidukultuur on elav ja ta muutub iga päev. Mulgimaa võib siinkohal küll uhkust tunda! Mulkide toidud on jõudnud pea iga eestlase lauale ning seda just tänu aktiivsetele mulkidele, kes kunagi oma toite lahkesti ülejäänud eestlastele tutvustasid. Mitmedki Mulgimaa toidud ongi kujunenud täna paljuski Eesti rahvustoitudeks – mulgi kapsad, mulgi puder, mulgi korp, mulgi kama (mulgid hakkasid tegema segakama!). Kõik need toidud on kantud ka eesti vaimse pärandi nimistusse.

Näib, et aja möödudes on küll mitmeid uuendusi mulkide toidukultuuri lisandunud, kuid laias laastus on toitude põhimõte jäänud samaks ning perekondlikud meelistoidud ei ole tänaseni täielikult asendunud uudsema toidukultuuriga. Väärtustamaks Mulgimaa toidupärandit korraldamegi Mulgi Kultuuri Instituudi eestvedamisel sel aastal neli kohaliku toidu päeva. Toidupärandit väärtustades kaitseme vanaemade aegseid toite ja toidutraditsioone ja anname edasi oskusi ja teadmisi järgmistele põlvkondadele.

15. veebruar on Mulgimaal mulgi kapsa päev. Nii nagu vanal ajal, nii ka tänapäeval pannakse hapukapsad koos sea pekirasva või pekilihaga ja kruupidega ahju hauduma, nii saavad mulgi kapsad kõige maitsvamad. Ka täna teevad paljud perenaised mulgi kapsaid oma vanaemade või emade retsepti järgi. Lihtsaim variant on muidugi osta seda valmiskujul poest..

Nii saabki Mulgimaal saab 15.02. seitsmes kohas kell 14 algavates õpitubades õppida tegema mulgi kapsaid. Õpitoad toimuvad erinevates paikades: Abja Päevakeskuses, Karksi-Nuia noortekeskuses, Tuhalaane külamajas, Lilli külamajas, Kärstna mõisas, Tarvastu käsitöökojas ja Uue-Kariste rahvamajas. Selleks, et õpitubades osaleda, on vajalik eelnev registreerumine, kontaktid leiate mulgimaa.ee veebist või Facebookist – Mulgi toidu päevad 2018.

Samuti on enamus Mulgimaa söögikohti pakkumas sel päeval oma menüüs ühe toiduna mulgi kapsaid. Mulgi kapsaid pakutakse sel päeval 8 söögikohas! Mulgi Kõrtsis Abjas, Halliste sööklas, Mustla kohvikus Mustlas, Tõrvas Mustas Kõutsis ja Väikese Tõnissoni bistroos, Karksi-Nuias kohvikus Heim, Riidajas Mäe-Kojas ning Viljandi linnas Viljandi kohvikus!

Ideega on kaasa tulnud ka koolid ja lasteasutused! Mitmed Mulgimaa koolid ja lasteaiad pakuvad sel päeval toiduks mulgi kapsaid.

Mulgi toidu päevad toimuvad 2018 järgnevalt:
Mulgi kapsa
päev 15.02.,
Mulgi korbi päev 25.04.;
Mulgi kama päev – seome Mulgimaa peremängu päevaga 18.08.;
Mulgi pudru päev – sügisel, siis kui uudsevili oli salves ja kartul üleval – 03.10.2018.

Iga inimese jaoks on toit väga isiklik kogemus ja meil kõigil on oma erilised lood seoses toiduga. Kutsumegi inimesi üles meile saatma oma pere mulgi kapsa retsepte ja lugusid – meenutusi aadressile mki@mulgimaa.ee ja sööma sel päeval kodudes ka mulgi kapsaid!

Mulgi toidu päevasid 2018 toetab folkloorifestivalide programm ja üldine korraldus Mulgi Kultuuri Instituudilt.

Lisainfo: Mulgi Kultuuri Instituut Kaja Allilender 5185371, mki@mulgimaa.ee

Valminud on Mulgi valla ajalehe Mulgi Sõna esimene number

Mulgi Sõna ühendab endas Abja, Halliste ja Mõisaküla ajalehte Lõuna-Mulgimaa ning endise Karksi valla ajalehte Karksi Sõna.

Leht hakkab kajastama piirkondade elu teemade kaupa ja oodatud on ka kaastööd. Materjale võetakse vastu Abja kultuurimajas (Lauri Sepp, lauri@abja.ee), Karksi-Nuia Raamatukogus (Mare Torim, mare.torim@karksi.ee), Halliste raamatukogus (Sirle Tellis, hallisteraamat@hot.ee) ja Mõisaküla raamatukogus (Evi Oissar, raamatukogu@moisakyla.ee). Materjalid tuleb saata/tuua 15. kuupäevaks ja lugejateni hakkab leht jõudma peale 20. kuupäeva.

Lehte saab alates veebruarist tasuta kõigist külamajadest, rahvamajadest, kultuurimajadest ja -keskustest, piirkonnakeskustest ja elektrooniliselt ka valla kodulehelt. Leht tuleb müüki ka Abja Tarbijate Ühistu kaplustes ja tellida saab lehte Eesti Postist.

Mulgi Sõna esimese numbri leiad SIIT.