Uudised

Eesti Põllumajandusmuuseumi üleskutse

PÕLLU- JA KODUMAJANDUSLIKU HARIDUSE OMANDAMINE

Põllu- ja kodumajanduslikku haridust on Eesti riigis läbi mitme riigikorra olnud võimalik omandada arvukates põllu- ja kodumajanduskoolides, kutsekoolides ning tehnikumides. Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub üles taolistes koolides põllumajanduslikel ja kodundusalastel erialadel õppinud inimesi üles kirjutama mälestusi oma õpingutest ning saatma neid muuseumile, et neid talletada ja teha avalikult kättesaadavaks praegustele ja tulevastele põlvedele. Kui leidub ka mõni teemakohane ese, foto või dokument, mille annetamisest muuseumile oled huvitatud, siis võid sellest samuti märku anda. Siinkohal esitame suunavaid küsimusi, millele mälestusi üles kirjutades võib tugineda.

1. Mis koolis Te õppisite? Või läbisite mõne vastava kursuse? (Millises koolis olite varem õppinud?)
2. Millal Te koolis õppisite? Kui vana Te siis olite? Mis eriala te õppisite?
3. Mis tingis kooli valiku? Kas olid kindlad ootused, mida kooliprogramm peaks pakkuma, milliseid teadmisi ja oskusi õpetama? Kas saite ise kooli valikul kaasa rääkida?
4. Kas kool oli maksuline?
5. Kas kooli astumisel nõuti juba enne teatud oskusi ja eelteadmisi? Olid ehk koolikatsed? Kas koolis õppisid kõik ühe programmi järgi või sai aineid valida?
6. Milliseid oskusi-teadmisi koolilt kõige enam nõuti (mis olid kõige populaarsemad)?
7. Milline oli kõige parem õpetaja-juhendaja? Mis oli koolis kõige meeldivam? Mis oli hästi korraldatud?
8. Kõige ebameeldivamast õpetajast – miks ei meeldinud? Millised ained või tegevused ei meeldinud? Mis oleks võinud koolis teisiti olla?
9. Kas õhkkond koolis oli sõbralik ja vaba või range ja distsiplineeriv? Kas toimus ühisüritusi ja väljasõite?
10. Kas ja kuidas oli korraldatud õppeperioodil õpilaste majutus?
11. Kas oli kehtestatud koolivorm?
12. Kaua koolis käidi? Kas koolis käimisel oli piiranguid (vanus, abielu vms)? Kas keegi saadeti ka mingil põhjusel ära?
13. Mida kooli lõpetamise puhul kingiti? Kas kool ka kinkis midagi või premeeris lõpetajaid? Kas on mingeid kooliga seotud mälestusesemeid?
14. Kas koolis omandatu on hilisemas elus kasuks tulnud? Kas kooli tugevus oli teoreetilist või pigem praktilist laadi? Milliseid koolis omandatud oskusi on kõige enam vaja läinud? Kas on midagi, mille õppimine oli kasutu?
15. Kuidas tagasivaates kooli hinnata? Kas oleks midagi võinud teisiti teha? Millega seoses kool kõige sagedamini meenub?

Mälestused palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuuseumisse, Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond. Täiendavat infot saab Merlin Lumistelt telefoni 7383818 või e-postil merlin.lumiste@epm.ee

Kohalikud notarid annavad 1. novembril tasuta nõu

Kolmapäeval, 1. novembril kell 14-17 ootavad kõik Eesti notaribürood oma maakonna inimesi külla. Tänavu keskendutakse avatud uste päeval kinnisvaratehingutele, aga oodatud on ka huvilised, kel on küsimusi pärimise, abieluvarasuhete, ettevõtluse või teiste notaritööd puudutavate valdkondade kohta.

“Kinnisvara valdkond on praegu kuum, tehingute arv kasvab ning ka notarid peavad omalt poolt tagama, et selles olukorras selgeid ja läbimõeldud otsuseid tehtaks,” selgitas Notarite Koja esimees Tarvo Puri. “Huvilised on oodatud küsima, mida kinnisvara ostes või müües peaks teadma, samuti arutama alles “paberil” või kasutusloata kinnisvara ostmise, järelmaksu, hüpoteegi olemuse ja varjatud puudustega seotud küsimusi. Meie eesmärgiks on, et keegi oma valikuid hiljem ei kahetseks.”

Notaribüroode uksed on avatud kõigis Eesti maakonnakeskustes, aga ka mitmes teises linnas, näiteks Räpinas, Elvas, Keilas, Narvas ja Sillamäel.
“Loomulikult on bürood avatud ka teistel päevadel ja tehinguga seotud nõuanne on alati tasuta, kuid sellel päeval ootame ka neid inimesi, kes alles kaaluvad tehingu tegemist või soovivad nõu erinevate alternatiivide vahel valimisel,” lisas Puri.

Kõigi Eesti notaribüroode asukohad ja kontaktid leiab siit: https://www.notar.ee/kontaktid.

Eestis tegutsevad 91 notarit tegid mullu kokku 295 155 toimingut ja teenuseosutamist, neist kõige sagedamini viidi läbi kinnisvaraga seotud tehinguid.

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“ julgustab lapsi oma arvamust väljendama

Lasteabitelefon_1882x552px._poissLasteabitelefon_ 1882x552px_tydruk

17. aprillil algas üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“, mis julgustab lapsi oma arvamust väljendama ning rääkima oma mõtetest ja muredest lapsevanematele, lähedastele, sõpradele. Ühtlasi julgustab kampaania täiskasvanuid rohkem märkama lapsi ning neile tähelepanu pöörama.

„Kõik algab jagamisest ja rääkimisest. Selleks, et oma mõtteid jagada või probleemi lahendada, on vaja see endast välja saada, rääkida,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Eve Liblik ning lisas, et meil kõigil on hääl, oma arvamus, aga vahel seda lihtsalt ei kuulata ega märgata.

„Kampaaniaga kutsume lapsi ja noori jagama oma mõtteid ning rääkima nii muredest kui ka rõõmudest. Teeme ennast kuuldavaks, nii saame leida parima lahenduse,“ rääkis Liblik kampaania ideest. „Samuti soovime kampaaniaga meelde tuletada lastevanematele ja kõigile lapsi ümbritsevatele täiskasvanutele, et nad võtaksid igapäevaselt laste jaoks aega ja kuulaksid neid. Oluline on olla lastega ja laste jaoks siin ja praegu, sest meie laste lapsepõlv on täna,“ sõnas Liblik.

Kui mure jääb jagamata või ei ole leidnud lahendust on lasteabitelefon 116 111 ja kodulehekülg http://www.lasteabi.ee/ see koht, kust saada nõuandeid ja ideid, kuidas probleemi lahendada. Eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja ka kirjalikult (e-post, chat, skype) nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks.

Sotsiaalkindlustusameti ja Lasteabitelefoni poolt tellitud kampaania koosneb interneti- ja välireklaamist, tele- ja raadioklippidest ning see kestab neli nädalat. Kampaania ideelahenduse on teinud strateegiaagentuur La Ecwador.

Vaata lisainfot http://www.lasteabi.ee/ ja http://www.facebook.com/lasteabi/.

Eve Liblik, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht, 640 8110
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Omastehoolduse nõustamiskabinet Viljandis

Omastehoolduse nõustamiskabinet alustab tööd Viljandis Maramaa Kliinikus, Maramaa puiestee 5. Kabinet on avatud alates 20. aprillist igal neljapäeval kella 13.00- 16.00, hea oleks ette teatada ja täpsustada vastuvõtuaeg e- posti teel:
info@omastehooldus.eu või telefonil 5068822.

Nõustamine on omastehooldajale tasuta, tegevust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja MTÜ Eesti Omastehooldus, koduleht: http://www.omastehooldus.eu/

MTÜ Eesti Omastehooldus flaier

Järgmisest aastast saab haigekassa blankette ja vorme täita kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juures

Alates esimesest jaanuarist saavad kõikide linnade ja valdade inimesed pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, et täita haigekassa avaldusi ning blankette. Varasemalt sai blankette täita ka Eesti Posti kontorites, kuid alates 01.01.2017 ei ole enam postkontorites seda teenust. Kuid muretsema ei pea – kohalike omavalitsuste lai võrgustik tagab kõigile, ükskõik kus nad Eestis elavad, võimaluse abi küsida avalduste täitmisel. Eriti oluline on see piirkondades, kus näiteks haigekassa klienditeenindused puuduvad või nendele, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonseid teenuseid.

Blankettide täitmisel on eelkõige inimesed vajanud abi õigete andmete märkimisel või kuhu tuleb täidetud dokumendid saata. Haigekassa meeskond on viimastel kuudel üle Eesti käinud kohalike omavalitsuse töötajaid koolitamas, et nad oskaksid tekkinud küsimuste ning murede korral aidata. Küsimuste või murede korral võib helistada ka haigekassa klienditelefonile 669 6630.

Varem on kõige rohkem avaldusi esitatud hambaravi hüvitise saamiseks. Nende avalduste täitmise pärast ei pea inimesed alates 1. juulist 2017 enam muretsema. Juulikuust muutub süsteem, kus edaspidi haigekassa arveldab otse hambaarstiga ning inimene saab automaatselt oma hambaravi eest tasudes soodustuse.

Oluline on meelde jätta, et Eesti Post lõpetab alates 01.01.2017 haigekassa blankettide väljastamise ja edastamise. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist palume pöörduda Eesti haigekassa blankettide saamiseks ja edastamiseks haigekassa või oma kohaliku omavalituse poole, kes aitavad vajadusel avaldusi täita ja edastada.

Eesti haigekassa blankettide väljastamise ja esitamise võimalus lisaks oma kohalikule omavalitsusele:

Haigekassa blanketid on leitavad haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/blanketid

Blankette väljastavad haigekassa klienditeenindused:

Tallinn, Lastekodu 48, 10144 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Pärnu, Rüütli 40a, 80010 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Jõhvi, Nooruse 5, 41597 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Tartu, Põllu 1a, 50303 E 8.30-18.00; T,K,N,R 8.30-16.30

Haigekassa blankette on võimalik saada kuni 30.06.2017 ka Saare, Valga ja Viljandi maavalitsustest.

Blanketid palume haigekassasse edastada:

  • posti teel aadressil Lastekodu 48, Tallinn, 10144;
  • elektronpostiga info@haigekassa.ee
  • külastades haigekassa klienditeenindusi.
  • kohaliku omavalitsuse kaudu

Lisainfot võib alati küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630.

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

  • Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

  • Kui vedajal tuleb:
    – ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
    – jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
    – kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
    – kui konteiner on üle-täitunud;
    – kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
    – kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus