Uudised

Pensionist maksuvaba tulu arvestamine

Hea pensionisaaja!

Alates 1. jaanuarist 2018 on maksuvaba tulu määr ühes kuus 500 eurot ja aastas 6000 eurot. Maksusüsteem ühtlustub, ära kaob täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja kõigile kehtib üks maksuvabastus.

Teie pension on alla 1200 euro kuus. Anname Teile teada, et uuest aastast rakendame Teie pensionile tulumaksuvabastuse automaatselt. Eraldi avaldust Te selleks esitama ei pea.

Kui Te mingil põhjusel ei soovi, et Teie pensionile tulumaksuvabastust rakendame, siis palun andke sellest sotsiaalkindlustusametile teada hiljemalt käesoleva aasta 20. detsembriks. Saate seda teha kui helistate telefonil 6610551 kirjutate tulumaks@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Alates 1. detsembrist saab sellest märku anda ka portaalis www.eesti.ee.

Parimate soovidega

Sotsiaalkindlustusamet
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
facebook.com/sotsiaalkindlustusamet

Tulumaksumuudatused 2018

SISSETULEKUD HAKKAVAD MÕJUTAMA MAKSUVABA TULU SUURUST

2018 aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted. Seni kehtis kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017.a oli see 2160 eurot, ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018.aastast hakkab üldine maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat maksuvaba tulu pensionitele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole.

Tulude suurus ja maksuvaba tulu 2018. aastal.

2018. aastast hakkab maksuvaba tulu summa sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev.

Inimestele, kelle tulu on alla 14 400 euro aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (500 eurot kuus).

Kõigile inimestele, kelle tulud jäävad vahemikku 14 400 -25 200 eurot aastas (1200-2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel. Aastase maksuvaba tulu valem: 6000-6000/10800 x (aastatulu summa – 14400).

Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:

1. 15 600 – 14 400 = 1200
2. 6000 ÷ 10 800 = 0,55556
3. 0,55556 × 1200 = 666,67
4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot

Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.

Aastatulu

Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud. Aastatuluna arvestatakse palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanaduspension, töövõimetuspension, eripensionid, toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA poolt makstav pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intress, maksustatav stipendium, jne., samuti dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.

Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvabasid tulusid nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto ), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (lastetoetus, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.

Uus maksuarvestuse süsteem eeldab, et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema poolt makstavat tulumaksu.

Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba 2017.a lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsa müük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jmt) ning tegema eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta.

Maksuvaba tulu avaldus

Aasta kestel rakendatakse maksuvaba tulu kuupõhiselt tulumaksu kinnipidaja (väljamakse tegija) poolt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.

Väljamakse tegijal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud vastava avalduse. Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, taoline põhimõte kehtib ka praegu. Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, kellele maksuvaba tulu avaldus esitada.

Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu summat. Maksuvaba tulu summat võib muuta üks kord kuus, kuid igakuiselt avalduste esitamine ei ole mõttekas.

Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot (kuus kuni 1200 eurot) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija ja muid tulusid ei ole ette näha võib esitada avalduse kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu“.

Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusejärgses määras. Maksimaalne maksuvaba tulu kuus 500 eurot ning seda saab arvesse võtta kuni 1200 eurose tulu puhul. Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud on kuus 1200 – 2100 eurot, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi : 500 – 500 ÷ 900 x (väljamakse -1200). Mida suurem on tulu, seda väiksemat maksuvaba tulu saab rakendada nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500 eurose töötasu puhul 333,33 eurot jne.

Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, Sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud, arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusejärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda poolt tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.

Kui sissetulekuid on erinevatest allikatest ning tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne maksuvaba tulu summa.

Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot. Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale ta on varasemalt maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500 eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega temale ettenähtud maksuvaba tulu ei ole mitte 6000 eurot vaid 5333,33 aastas. ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta. Kui ta teab, et saab aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIA-st ühtse pindalatoetust), siis tuleks ka see tulu maksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta.

Aasta lõpliku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid. Näiteks, töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17000 eurot on ettenähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.

Kui kuusissetulekud lähenevad 2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks.

Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.

Näiteks kui inimene, kes saab 2018.a brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu või metsamaterjal) ja saab kasu summas 20 000, seega on tema aastatulu kokku 29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot. Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.

Inimese lõplik maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.

Maksu-ja Tolliamet loob E-maksuametisse uue lahenduse „Minu sissetulekud“, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib. Praegu on võimalik väljamakseid ja maksuvaba tulu kasutamist näha e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Töötamine ja väljamaksed“ , > „TSD koondandmed“> „Väljamaksete andmete vaatamine.

Teavet muudatustest ning muud maksualast infot leiab Maksu-ja Tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/et/eraklient

Katrin Simul
Teenindusosakonna Põlva büroojuht

Eesti Põllumajandusmuuseumi üleskutse

PÕLLU- JA KODUMAJANDUSLIKU HARIDUSE OMANDAMINE

Põllu- ja kodumajanduslikku haridust on Eesti riigis läbi mitme riigikorra olnud võimalik omandada arvukates põllu- ja kodumajanduskoolides, kutsekoolides ning tehnikumides. Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub üles taolistes koolides põllumajanduslikel ja kodundusalastel erialadel õppinud inimesi üles kirjutama mälestusi oma õpingutest ning saatma neid muuseumile, et neid talletada ja teha avalikult kättesaadavaks praegustele ja tulevastele põlvedele. Kui leidub ka mõni teemakohane ese, foto või dokument, mille annetamisest muuseumile oled huvitatud, siis võid sellest samuti märku anda. Siinkohal esitame suunavaid küsimusi, millele mälestusi üles kirjutades võib tugineda.

1. Mis koolis Te õppisite? Või läbisite mõne vastava kursuse? (Millises koolis olite varem õppinud?)
2. Millal Te koolis õppisite? Kui vana Te siis olite? Mis eriala te õppisite?
3. Mis tingis kooli valiku? Kas olid kindlad ootused, mida kooliprogramm peaks pakkuma, milliseid teadmisi ja oskusi õpetama? Kas saite ise kooli valikul kaasa rääkida?
4. Kas kool oli maksuline?
5. Kas kooli astumisel nõuti juba enne teatud oskusi ja eelteadmisi? Olid ehk koolikatsed? Kas koolis õppisid kõik ühe programmi järgi või sai aineid valida?
6. Milliseid oskusi-teadmisi koolilt kõige enam nõuti (mis olid kõige populaarsemad)?
7. Milline oli kõige parem õpetaja-juhendaja? Mis oli koolis kõige meeldivam? Mis oli hästi korraldatud?
8. Kõige ebameeldivamast õpetajast – miks ei meeldinud? Millised ained või tegevused ei meeldinud? Mis oleks võinud koolis teisiti olla?
9. Kas õhkkond koolis oli sõbralik ja vaba või range ja distsiplineeriv? Kas toimus ühisüritusi ja väljasõite?
10. Kas ja kuidas oli korraldatud õppeperioodil õpilaste majutus?
11. Kas oli kehtestatud koolivorm?
12. Kaua koolis käidi? Kas koolis käimisel oli piiranguid (vanus, abielu vms)? Kas keegi saadeti ka mingil põhjusel ära?
13. Mida kooli lõpetamise puhul kingiti? Kas kool ka kinkis midagi või premeeris lõpetajaid? Kas on mingeid kooliga seotud mälestusesemeid?
14. Kas koolis omandatu on hilisemas elus kasuks tulnud? Kas kooli tugevus oli teoreetilist või pigem praktilist laadi? Milliseid koolis omandatud oskusi on kõige enam vaja läinud? Kas on midagi, mille õppimine oli kasutu?
15. Kuidas tagasivaates kooli hinnata? Kas oleks midagi võinud teisiti teha? Millega seoses kool kõige sagedamini meenub?

Mälestused palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuuseumisse, Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond. Täiendavat infot saab Merlin Lumistelt telefoni 7383818 või e-postil merlin.lumiste@epm.ee

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“ julgustab lapsi oma arvamust väljendama

Lasteabitelefon_1882x552px._poissLasteabitelefon_ 1882x552px_tydruk

17. aprillil algas üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“, mis julgustab lapsi oma arvamust väljendama ning rääkima oma mõtetest ja muredest lapsevanematele, lähedastele, sõpradele. Ühtlasi julgustab kampaania täiskasvanuid rohkem märkama lapsi ning neile tähelepanu pöörama.

„Kõik algab jagamisest ja rääkimisest. Selleks, et oma mõtteid jagada või probleemi lahendada, on vaja see endast välja saada, rääkida,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Eve Liblik ning lisas, et meil kõigil on hääl, oma arvamus, aga vahel seda lihtsalt ei kuulata ega märgata.

„Kampaaniaga kutsume lapsi ja noori jagama oma mõtteid ning rääkima nii muredest kui ka rõõmudest. Teeme ennast kuuldavaks, nii saame leida parima lahenduse,“ rääkis Liblik kampaania ideest. „Samuti soovime kampaaniaga meelde tuletada lastevanematele ja kõigile lapsi ümbritsevatele täiskasvanutele, et nad võtaksid igapäevaselt laste jaoks aega ja kuulaksid neid. Oluline on olla lastega ja laste jaoks siin ja praegu, sest meie laste lapsepõlv on täna,“ sõnas Liblik.

Kui mure jääb jagamata või ei ole leidnud lahendust on lasteabitelefon 116 111 ja kodulehekülg http://www.lasteabi.ee/ see koht, kust saada nõuandeid ja ideid, kuidas probleemi lahendada. Eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja ka kirjalikult (e-post, chat, skype) nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks.

Sotsiaalkindlustusameti ja Lasteabitelefoni poolt tellitud kampaania koosneb interneti- ja välireklaamist, tele- ja raadioklippidest ning see kestab neli nädalat. Kampaania ideelahenduse on teinud strateegiaagentuur La Ecwador.

Vaata lisainfot http://www.lasteabi.ee/ ja http://www.facebook.com/lasteabi/.

Eve Liblik, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht, 640 8110
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Omastehoolduse nõustamiskabinet Viljandis

Omastehoolduse nõustamiskabinet alustab tööd Viljandis Maramaa Kliinikus, Maramaa puiestee 5. Kabinet on avatud alates 20. aprillist igal neljapäeval kella 13.00- 16.00, hea oleks ette teatada ja täpsustada vastuvõtuaeg e- posti teel:
info@omastehooldus.eu või telefonil 5068822.

Nõustamine on omastehooldajale tasuta, tegevust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja MTÜ Eesti Omastehooldus, koduleht: http://www.omastehooldus.eu/

MTÜ Eesti Omastehooldus flaier

Järgmisest aastast saab haigekassa blankette ja vorme täita kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juures

Alates esimesest jaanuarist saavad kõikide linnade ja valdade inimesed pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, et täita haigekassa avaldusi ning blankette. Varasemalt sai blankette täita ka Eesti Posti kontorites, kuid alates 01.01.2017 ei ole enam postkontorites seda teenust. Kuid muretsema ei pea – kohalike omavalitsuste lai võrgustik tagab kõigile, ükskõik kus nad Eestis elavad, võimaluse abi küsida avalduste täitmisel. Eriti oluline on see piirkondades, kus näiteks haigekassa klienditeenindused puuduvad või nendele, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonseid teenuseid.

Blankettide täitmisel on eelkõige inimesed vajanud abi õigete andmete märkimisel või kuhu tuleb täidetud dokumendid saata. Haigekassa meeskond on viimastel kuudel üle Eesti käinud kohalike omavalitsuse töötajaid koolitamas, et nad oskaksid tekkinud küsimuste ning murede korral aidata. Küsimuste või murede korral võib helistada ka haigekassa klienditelefonile 669 6630.

Varem on kõige rohkem avaldusi esitatud hambaravi hüvitise saamiseks. Nende avalduste täitmise pärast ei pea inimesed alates 1. juulist 2017 enam muretsema. Juulikuust muutub süsteem, kus edaspidi haigekassa arveldab otse hambaarstiga ning inimene saab automaatselt oma hambaravi eest tasudes soodustuse.

Oluline on meelde jätta, et Eesti Post lõpetab alates 01.01.2017 haigekassa blankettide väljastamise ja edastamise. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist palume pöörduda Eesti haigekassa blankettide saamiseks ja edastamiseks haigekassa või oma kohaliku omavalituse poole, kes aitavad vajadusel avaldusi täita ja edastada.

Eesti haigekassa blankettide väljastamise ja esitamise võimalus lisaks oma kohalikule omavalitsusele:

Haigekassa blanketid on leitavad haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/blanketid

Blankette väljastavad haigekassa klienditeenindused:

Tallinn, Lastekodu 48, 10144 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Pärnu, Rüütli 40a, 80010 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Jõhvi, Nooruse 5, 41597 E,T,N,R 8.30-16.30; K 8.30-18.00
Tartu, Põllu 1a, 50303 E 8.30-18.00; T,K,N,R 8.30-16.30

Haigekassa blankette on võimalik saada kuni 30.06.2017 ka Saare, Valga ja Viljandi maavalitsustest.

Blanketid palume haigekassasse edastada:

  • posti teel aadressil Lastekodu 48, Tallinn, 10144;
  • elektronpostiga info@haigekassa.ee
  • külastades haigekassa klienditeenindusi.
  • kohaliku omavalitsuse kaudu

Lisainfot võib alati küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630.

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

  • Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

  • Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

  • Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema

piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

  • Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
  • Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

  • Kui vedajal tuleb:
    – ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
    – jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
    – kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
    – kui konteiner on üle-täitunud;
    – kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
    – kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus