Ajalugu

Mõisaküla tekkis Abja mõisa soistele maadele, kust läbi hakati 1895. aastal ehitama Pärnu-Valga kitsarööpmelist raudteed.

Esimene rong Pärnust Valka väljus 05. oktoobril 1896. aastal.

01. augustil 1897 avati liikluseks Mõisaküla-Viljandi raudteeliin. Raudteest sai Mõisaküla kiire arengu peategur.
Mulgi raudtee

1899. aastal renditi Abja parunilt esimesed elamukrundid ning Mõisaküla sai oma esimese tänava, Kesk tänava. Esimesed asukad olid Sark, Osol, Lapp, Argel, Paju, Tisler jt.

1899. aastal alustati ka raudteetöökodade ehitamist, valmisid esimesed tööliskasarmud.

Aastal 1900 läks käiku tehas, kus remonditi vedureid.

1901. aastast tegutses tuletõrjeselts, mis oli tollal asula spordi- ja kultuurielu juht.

1905. aastal avas Jaan Sihver 2-klassilise emakeelse erakooli Mõisakülas.

1909. aastal asutati linaketramisvabrik.
Mõisakülas oli juba ligi 100 maja 1000 elanikuga.

1911. a 20. märtsil moodustati Laenu-Hoiu Ühisus, mis 1921. aastal uue põhikirja kohaselt nimetati “Mõisaküla Ühispangaks”.

1914. aastal loodi Mõisaküla Hariduse Selts.

1920. aastal nimetati Mõisaküla aleviks.

1925. aastal rajati Mõisaküla surnuaed. Varem maeti Halliste ja Saarde surnuaedadesse.

1926. a 12. märtsil loodi AS “Linaprodukt”. 1929. aastal toodeti 62 artiklit riiet (näidised muuseumis eksponeeritud).
Ehitati raudtee saeveski puidu töötlemiseks.

1927. aastal rajati luteriusu kogudus. 1933-1934 ehitati A. Kotli projekti järgi puukirik, mis põles 30. aprillil 1983.

1929. aastal pandi alus apostliku õigeusu kiriku ehitamisele. President K. Päts annetas kiriku heaks 250 krooni.

1934. aastal said valmis nii apostliku õigeusu koguduse kirik kui ka luteriusu kirik.

1934. aastast hakati Mõisaküla raudteetehases tootma kolmanda klassi reisivaguneid.

01.05.1938. a sai alev linnaõigused. Sel ajal oli linnas 357 eluhoonet ja 2421 elanikku. Esimeseks linnavanemaks sai Jaan Paalits.
Väikelinnade hulgas oli Mõisaküla üks jõukamaid. Siin asus muuhulgas kohus, advokatuur, notar ja tolliamet. Kuni 1940. aastani arenes linn hoogsalt.

1940. aastal kehtestati Mõisakülas nõukogude võim. Aastatel 1941 ja 1949 küüditati Siberisse 58 linnakodanikku.

1941. a 16. ja 23.07 toimusid linlaste mahalaskmised saksa okupatsiooni ajal Lämba talu karjamaal. Hukati 113 inimest. 1945. aastal maeti mõrvatud linlased ümber Mõisaküla kalmistule.

1944. a 23. septembri lahingutegevuses hävis ~75% tööstus- (sealhulgas raudteetehas, depoohoone, jaamahoone jne.) ja 60% elamispinnast. Sõjast jäi puutumata linavabrik, kus töö algas taas 1944. aastal.

1944. a alustas apteek tööd Aia tn 6 hoones ning 04.12.1944 avati kool Posti tn 6 hoones.

1946. aastal taastati depoohoone, kus algas vedurite remont. 01.03.1945 asutati Mõisaküla haigla.

1947. aastal ehitati raudteelaste klubi – praegune kultuurimaja.

1948. aastal jaotati raudteetehased kaheks: veduridepooks ja vagunijaoskonnaks.

1949. aastal alustati Posti tn 6 koolihoone juurdeehituse tegemist. 1950. a muudeti kool Eesti raudteevalitsuse keskkooliks nr 4, 1960. a hakkas kool kandma nime Mõisaküla keskkool.

1956. aastal alustati suveaia rajamist.

1960. a 17. augustil moodustati veduridepoo baasil Mõisaküla Mehaanikatehas Tallinna Ekskavaatoritehasele. Töötajaid oli 220. 1960. a hakkasid auruvedurite asemel sõitma mootorvedurid.

1966. aastal alustati uue koolihoone ehitamist kesklinna.

1967. aastal valmis toidukauplus J. Sihveri tn 8.

1969. aastal asfalteeriti linna keskväljak.

1970. aastal kolis apteek Kooli tn 17 asuva maja alumisele korrusele

17.12.1970. a avati ekskavaatoritehase tehnoloogi Valter Ilisoni eestvedamisel ja “Talleksi” juhtkonna toetusel Mõisaküla muuseum.

1971. aastal nimetati Mõisaküla Vagunijaoskond Tallinna Vagunidepoo Mõisaküla Vaguniremondi tsehhiks. Remonditi konteinereid.

1971. aastal laiendati ja asfalteeriti J. Sihveri tänav.

1973. aastal valmis uus koolihoone. Mõisaküla kool kolis uude majja.

1973. a 3. juunil läks viimane rong Mõisakülast Viljandisse. Edasi algas raudtee likvideerimine, mis kestis sama aasta lõpuni.

1975. aasta 30. septembril sõitis viimane kitsarööpmeline rong Mõisakülast Heinastesse (Ainazi).

Aastatel 1975 – 1981 ehitati kitsarööpmeline raudtee ümber laiarööpmeliseks.
Mõisaküla läbis Tallinn-Pärnu-Mõisaküla-Riia ühendustee, kust kulges nii kauba- kui ka reisirongide elav liiklus.

1980. aastal anti Mõisakülas valmistatud ekskavaatorile ETC-161 maailmanäitusel auhind “Kuldne Mercurius”.

30.04.1983. a põles EELK Mõisaküla kirik.

1987. aastal toimusid esimesed kodukandipäevad.

07.11.1987. a avati mälestuskivi Jaan Sihverile – esimese kooli rajajale.

14.11.1988. a avas postkontor oma uksed  majas Aia tn 6.

1991. aastal valmis kooli juures asuv viilhall.

30.04.1992. a Mõisaküla linna taasiseseisvumine.

1993. aasta augustis sai Mõisaküla Mehaanikatehasest aktsiaselts ET Mõisaküla Ltd., mis tootis erinevaid seadmeid, eri modifikatsiooniga ekskavaatoreid, greidereid, turbapresse.

1993. aastal alustati Mõisaküla Vaguniremondi tsehhis ettevalmistustöödega laiarööpalise raudtee kaubavagunite remontimiseks. 1. märtsil 1994 läksid teele esimesed 3 Mõisakülas remonditud vagunit.

1995. aastal suleti vana koolimaja lõplikult.

1995. aastal avas apteek uksed aadressil Pärnu tn 43.

30.09.1995. a pandi nurgakivi EELK Mõisaküla kiriku taastatavale hoonele.

31.01.1996. a väljus Mõisakülast viimane reisirong Pärnusse.

15.10.1996. a lõpetati töö ja tegevus Mõisaküla linavabrikus, viimane omanik oli Moygashel Eesti AS.

12.12.1996. a avati Mõisaküla hoolekandekeskus.

25.01.1998. a uusapostliku kiriku õnnisamispäev, nurgakivi pandi 23.08.1997.

01.06.1999. a lasteaia uue hoone avamine aadressil Vabriku tn 10.

21.09.1999. a avati avalik internetipunkt (AIP).

2000. aastal lõpetas töö ja tegevuse Mõisaküla vagunidepoo.

19.10.2000. a alustas Mõisaküla linnavalitsus tööd uutes ruumides J. Sihveri tn 4.

03.08.2001. a toimus muuseumi uute ruumide avamine J. Sihveri tn 4 hoone teisel korrusel.

2003. aastal sai prügimägi pinnakatte.

2004. a juunis võeti lühemaks linavabriku varisemisohtlik korsten. Sügisel lammutati vana bussijaamahoone, uus valmis talveks.

20.02.2006. a põles OÜ Mõisaküla Puidutööstuse hoone.

2006. a augustis ehitati J. Sihveri tn lõpust üle raudtee ülesõit sõidukitele.

01.09.2007. a sai Mõisaküla keskkoolist Mõisaküla kool.

2007. aasta talvel lammutati suveaia ehitis uue lava ehitamise lootuses.

24.01.2008. a toodi Mõisakülla vana kupeevagun meenutamaks rongiliiklust.

23.01.2008. a algas raudtee ülesvõtmine Mõisaküla- Pärnu lõigul.

2008. aasta juunikuus alustati kõnniteede korrastamist kesklinnas.

Ajaloolisi linnavaateid
Eesti kitsarööpmelised raudteed